Joonas Anton Jürgenstein: tahan iga päev olla parem, kui olin päev varem
„Olin toona seitsme aastane kui korvpallitreener tuli flaieritega kooli,” meenutab Joonas Anton Jürgenstein. „Põtkisin paar nädalat ikka vastu, aga siis ema ikka sundis proovima,” meenutab noormees praegu muheledes, kuidas ta oma lemmikala juurde sattus.
Pärast esimest trenni tundis Jürgenstein, et tegemist on alaga, mis talle tõsiselt meeldib, ning tänaseni on ta tänulik, et ema teda tagant utsitas. „Korvpallikoolis tekkis kohe palju häid sõpru ning üks minu lasteaiakaaslane oli ka trennis. Head sõbrad ja seltskond oligi motivaatoriks, mis mind ikka ja jälle trenni meelitas,” räägib ta.
Hea planeerimisoskus
Kolmelapselisest peret pärit Jürgensteini sõnul tema suguvõsas tippsportlasi ei leidu, kuid kirg korvpalli vastu on neil kõigil. „Pere tugi on mulle oluline! Ema ja isa käivad ikka mänge vaatamas ja tunnevad huvi,” lausub noormees. „Vanemate toetus ja pidev huvi kandub edasi ka mu õdedele ja nii on ka nemad minu tegemistega kursis,” lisab Jürgenstein, et korvpallist ei pääse ka tema sõbrad.
Sõpradele ja perele aga Jaan Poska gümnaasiumi abituriendil üleliia palju aega kooli ja treeningute kõrvalt ei jää. „Eks ikka tuleb korvpalli nimel teha ohverdusi,” räägib ta. „Lahenduseks on aga hea planeerimisoskus,” lisab Jürgenstein. Kuna kool on õige pea lõppemas, siis mida plaanib noormees edasi? „Kooli lõpuni pole tõesti palju jäänud, mõned mõtted on, aga kavas oleks kindlasti Tartusse jääda,” jääb ta salapäraseks.
Hindab meeskonnatööd
Tagamängija sõnul meeldib talle korvpalli juures kõige enam see, et tegemist on meeskonnamänguga. Siiski on ta ennast proovile pannud aga ka individuaalsetel aladel. Nii leiab võistlusprotokollidest Jürgensteini nime 1500 meetri jooksudes, kus ta on erinevate vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel saavutanud igat värvi medaleid. Vaatamata edule kergejõustikus, jäi korvpall alati peale.
„Mulle meeldib meeskonnaga koostööd teha,” lausub ta. „Kambavaim – toetame üksteist ka rasketel aegadel,” räägib noormees, miks ta hindab korvpalli. Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnast rääkides iseloomustab ta võistkonda sõnadega noor, võitluslik ja ühtehoidev. „Meie sisekliima on hea, kõik saavad üksteisega läbi nii platsil kui ka selle ääres,” lisab ta.
Iga päevaga paremaks!
„Minu eesmärk on jõuda nii kaugele kui mu võimed mind küünivad,” räägib Jürgenstein. „Tahan iga päev olla parem korvpallur ja inimene, kui ma olin päev varem,” on noormees ääretult motiveeritud. „Niisama ei ole mõtet treenida, iga päev peab olema siht paremaks saada,” lisab ta.
Portreteeris Laura Kalam
Loe ka:
Robin Kivi: kui tahad olla parim, siis tõesta seda!
Märt Rosenthal: ma pole unistaja, olen realist!
Kregor Hermet: korvpall tekitab minus hasarti!
Arnas Velicka: Minu religioon on korvpall!
