fbpx

Robin Kivi: kui tahad olla parim, siis tõesta seda!

“Korvpall võib olla rutiinne – iga päev on trenn! Iga trenn on aga erinev ja see teebki korvpalli huvitavaks. Iial ei teki tüdimust,” räägib Robin Kivi, miks ta seda spordiala armastab.

Noormees lisab, et korvpall on ideaalne võimalus areneda nii individuaalselt kui ka meeskonnana tervikuna. “Kui sport meeldib ja leidub motivatsiooni enda kallal töötada, siis korvpall on selleks hea ala. Iga pingutus kajastub ühel või teisel viisil,” lisab noormees.

Korvpalliplatsile õe jälgedes

Tagamängija lausub, et sport on Kivide peres olnud alati aukohal ning ühel või teisel hetkel on kõik pereliikmed mingit spordiala harrastanud. Nii tunnistab neljalapselisest perest pärit Kivi, et alustas korvpallitreeninguid oma vanema õe eeskujul. “Alustasin treeningutega kohe, kui esimesse klassi jõudsin ning tuli otsida endale mõni huvialaring,” meenutab perekonna pesamuna.

Lisaks korvpallile proovis Kivi kätt aga ka veel judos, kuid noormees mõistis üsna pea, et see ala pole talle mõeldud. “Korvpalli kõrvalt tegelesin judoga kuskil aasta, aga olin esimeses klassis sellises kehakaalus, mis ei andnud mulle judos mingit eelist. See ala ei olnud mulle nii meeltmööda ja sinnapaika see ka jäi,” meenutab Kivi täna tagantjärele muheledes.

Tulise fänni asemel õpipoiss

Tagamängija sõnul armastab ta korvpalli läbi ja lõhki, kuid ei ole teadlikult sel alal endale ühtegi iidolit hankinud, kellele alt üles vaadata. “Mulle on treenerid juba üsna noorest peast selgeks teinud, et ära vaata korvpalli kui fänn. Vaata korvpalli kui õpipoiss,” selgitab Kivi tagamaid. “Fännina korvpalli vaatamine ei anna mulle kui mängijale midagi juurde,” tõdeb ta. “Seetõttu jälgin korvpallureid, kes mängivad minuga samal positsioonil ning õpin neilt erinevaid elemente, mida hiljem ise järele proovin ja arendan,” lausub pallur enesekindlalt.

Noormehe sõnul motiveerib teda igapäevaselt aga tunne, mis tekib vastase võitmisel. “Korvpallis motiveerib mind eriti see, kui ma saan oma vastasest parem olla,” selgitab ta. “Ära mõtle, et Sa oled kellestki parem, tõesta seda! Just see mõte aitab mul hoida kainet mõistust. Kui ma tahan kellestki parem olla, siis ainult mõte ei loe, pean seda ka oma tegudega tõestama,” räägib tagamängija.

Õpib igapäevaselt nii platsil kui ülikoolis

Lisaks palliplatsil enda pidevale täiendamisele, õpib Kivi ka Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis ehitusinseneri erialal. Kevadel gümnaasiumi lõpetanud Kivi sõnul oli see igati loogiline samm. Siiski tunnistab noormees, et korvpalli ning ülikooliõpingute ühendamine ja süsteemiga harjumine võttis alguses aega. “No ülikooli pärast ma hommikustel treeningutel väga palju käia ei saa,” tõdeb korvpallur. “Õhtuti olen aga alati kohal!”

Kivi lisab, et võrreldes gümnaasiumiga, osutus ülikooli maht talle ehmatavaks. “Kodutööde peale läks alguses ikka palju aega. Kõik aeg, mis jäi kooli ja trenni kõrvalt vabaks, läks koduülesannete peale,” muheleb ta. “Nüüd on paari kuuga nipid ja trikid selgemad, esmane šokk möödas ning süsteemi sisse elatud,” räägib ta kergendunult.

Areneda läbi terve hooaja

Kivi tõdeb, et üks asi on õppida ja areneda individuaalselt, kuid korvpall on meeskonnamäng, ning seda tuleb teha ka tiimina. “Hästi oluline on meeskonna ühtehoidvus – kõik mehed on ühe eesmärgi eest väljas. Ei tohi tekkida lõhestumist, kus keegi proovib enda mängu esile tõsta,” arutleb tagamängija. “Ma olen veendunud, et Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnal on Eesti-Läti ühisliiga tiimidest hooaja jooksul ehk kõige suurem potentsiaal areneda ja kasvada tugevamaks. Meil on hästi palju noori, kelle areng on võrreldes vanemate mängijatega kiirem ja suurem. Ma arvan, et me oleme tugevam tiim kevadel, kui me oleme seda praegu!” lausub Kivi.

Kui rääkida aga tagamängija enda karjäärist? “Sisimas ei ole ma endale kindlaid eesmärke või sihte püstitanud,” arutleb Kivi. “Minu eesmärk on igapäevaselt enda kallal tööd teha ja vaadata, kui kaugele mind korvpallikarjäär viib,” ütleb noormees.

Robin Kivi
Sünniaeg: 17.03.1999
Pikkus: 195 cm
Positsioon: Tagamängija

Portreteeris Laura Kalam

0 kommentaari

Kommenteerimine ei ole lubatud