Saame tuttavaks: murede lahendaja Liis

Kõik vähegi tähelepanelikumad fännid on tõenäoliselt märganud, et enamuse käesolevast hooajast on Rocki pingi juures lisaks pikkadele meestele siblinud ka üks märksa lühem blond neiu. See neiu on Liis Toomsalu – TÜ/Rocki teine füsioterapeut. Et tagasitee Šiauliast oli pikk, sai Liisiga veidi räägitud sellest, millega ta täpsemalt tegeleb ja kuidas on olla osa TÜ/Rockist.

Kuidas sa hooaja alguses TÜ/Rocki praktikale sattusid?
Ise otsisin selle välja. Koolis oli vaja erinevatel valdkondadel praktikat teha, mina huvitusin spordist. Kuna mulle korvpall meeldib kõige rohkem ja Tartus selline võimalus ka on, et siis tulen siia.

Kas oled ise ka Tartust pärit?
Tegelikult ei ole, aga olen siin juba viis aastat koolis käinud, niiet peaaegu!

Nüüdseks töötad siis ametlikult TÜ/Rocki juures, aga see vist pole su ainus amet?
Jah, ma töötan lisaks ka ühe jalgpalliklubi juures [klubi FC Santos – autor].

Kas need on su esimesed töökohad füsiona?
Ma olin eelmine aasta ka sama jalgpallimeeskonna juures ja lisaks töötasin fysiokeskuses, seal saavad siis tavainimesed käia, kellel midagi vaja teha on.

Kumb rohkem meeldib?
(naerab) Ma ei tahaks sellele vastata, pärast on kellelgi muidu paha tunne. Erinevad tööd ja erinevad väljakutsed! Töötada tuleb erinevate vigastustega, jalgpalluritel esineb rohkem päris kohe traumasid, iseäranis hüppeliigese omasid.

Sinu igapäevaelus on seega kool, kaks töökohta ja lisaks TÜASKis massööri koht. Millega sa vaba aega sisustad, kui sul seda on?
Seda ei ole tõesti väga. Varem käisin ise frisbee trennis ja tegelesin alaga aktiivselt, aga viimasel poolel aastal ei olegi sinna jõudnud. Kogu aeg lähebki ikkagi ära kooli ja töö peale. Aga mu töö mulle väga-väga meeldib. Kui varasematel praktikatel kippus kuu-paari lõpuks töö juba natuke ära tüütama, siis kossu juures ei ole seda siiani juhtunud.

Kas mängid ise ka korvpalli?
Kunagi olen harrastaja tasemel mänginud, aga pigem olen ikka fänn.

Kuidas on olla osa Tartu Ülikool/Rockist? See ei ole just väga suur ring, kus olla – kohe nii meeskonna juures, et autasustamisel saad medali kaela ja puha.
Huvitav ja uus tunne on. Hea on see, et nii hästi on omaks võetud, ei ole vaadatud imelikult, et mis noor ja blond tüdruk. Päris kindlasti tunnetan, et olen osa meeskonnast, millel on fännide poolt suur tagala ja toetus. Meeskond on väga hea, fännid on ikka suurepärased, kes sõidavad seitse tundi mängu pärast bussiga võõrsile kohale. See oli ikka hämmastav, kui palju neid täna tuli. Tõesti väga uhke tunne.

Mis osa on Rockis töötamise juures kõige põnevam või uudsem?
Ma ei tea kindlalt, mis kõige põnevam on, sest mul ei ole otseselt võrdlusmomenti, aga see kõik on väga huvitav. Mind üllatas see, kuidas kõik poisid on nii viisakad ja rahulikud, kellelgi ei ole mingit staarikompleksi küljes. Kõik võtsid mu väga kiiresti omaks. Kogu aeg saan nendega tegeleda, millegi katsetamist ei keelata.

Hetkel on vigastatud Brian Harper, Timo Eichfuss on muidugi kestev projekt, aga milline su igapäevatöö on?
Olen päris palju igakülgselt tegelenud vigastatutega. See ongi igapäevane. Kui kellelgi teisel on jooksvaid muresid, pöördutakse ka tihti minu poole.

Mis kõige huvitavam vigastus on, millega oled pidanud tegelema, mis kõige raskem?
Võibolla kõige raskemad on minu jaoks seljavigastused, sest ma selja kohta nii palju veel ei tea, aga mind ennast huvitavad kõige rohkem jalgadega seotud asjad. Timo oma on väga huvitav, sellepärast et tal on neid asju, mis põlves juhtus, palju. Sellise vigastuse kohta nii palju infot ei ole, mida otsida ja jäljendada. Ongi suures jaos selline proovimise ja katsetamise küsimus, mis töötab ja sobib. Siiamaani läheb tal väga hästi, suuri tagasilööke ei ole ning ta ise tunneb ennast ka hästi – asi edeneb.

Sinu kui professionaali hinnangul ta saab siis kindla peale tagasi tulla ja seda probleemi ei ole, et põlv ei taastukski ära?
Ma arvan küll, et tuleb, jah. Me vaatame veel, kas ta nüüd see hooaeg jõuab või mitte. Kui tal eelmine hooaeg oli sama vigastus, siis ta mängis finaalides, kuid tundus, et see oli liiga vara. Põlv hakkas uuesti valu tegema ja tulemuseks uus opp. Nüüd jälgime rohkem ja vaatame jooksvalt, kuidas areng on.

Nagu mainisid, siis poisid võtsid su kiiresti omaks. Kuidas teil suhtlus on – oled ju sisuliselt ainuke naine meestekarjas. Kas pigem on kõik viisakad ja väljapeetud või saab sinugi kallal lõõbitud?
Algul olid kõik väga viisakad, aga see läks üsna kiiresti üle ja nüüd ei anta mulle armu. Ma pole näiteks siiamaani teada saanud, kes mu telefoni paar nädalat tagasi kinni teipis, ja ikka hoolega. Kahtlusaluseid on.

Liisi töö vilju saab järgmine kord kodusel palliplatsil ringi jooksmas või platsi kõrval kaasa elamas näha 21. aprillil, mil TÜ/Rock peab TTÜ vastu kolmanda Alexela KML veerandfinaalseeria mängu. Pileteid mängule pakub Piletilevi ja kõik tulijad on oodatud end üles märkima ka mängu Facebooki üritusel.

Anname ka platsi kõrvalt parima, et Rock teist korda sel hooajal TTÜga mängides ei komistaks!

Liis Toomsaluga ajas juttu Maria Kristiina Prass

0 kommentaari

Lisa kommentaar