Rocking China – 12. päev

Kolmenädalase reisi ekvaator ületati 1500km pika lennusõiduga Pekingist Lanzhousse ja sealt edasi bussiga Tong Weisse, kus tehti ka esimene treening.

Hommikul varakult Pekingist teele asudes polnud enamvähem kellegi väga selget pilti, kuhu meid edasi viiakse. Imelik oli ka oma kõrval istuvalt hiinlaselt küsida, et kas ta teab, kuhu me täpselt läheme – ega see ometi mingi linnaliinibuss ei ole. Aga lõpuks selgus, et paaritunnine ja vahel pisut raputav lennusõit tõi meid Lanzhousse. Tööstuslinna, kus elab üle 3,5 miljoni elaniku ja mis on ülemaailma kuulus selle poolest, et õhusaaste ületab igasuguseid norme mitmekordselt. Väidetavalt on see linn maailma TOP30 saastatud linna nimekirjaski. Pikalt me ennast saastada ei lasknud, asusime kohe bussi ning nagu hiljem selgus oli sihiks Tong Wei nimeline väikelinn.

Väikelinn on eestlase jaoks muidugi 400-500 000 elanikuga linna kohta päris palju öeldud, aga Hiina mastaabis on tegemist tõelise külaga. Juba bussisõidul oli näha, et siin piirkonnas on palju rohkem põllumaad ja liivakivist mägedesse on tehtud astangud, millel siis erinevat teravilja ja maisi ja muud kaupa kasvatatakse. Juttude järgi olla vihm siinkandis üsna haruldane külaline.

Lõpuks linna jõudes ei lõppenud üllatused külma ilma ja ruraalse ümbrusega. Läbi linna sõites näidati meile spordihoonet, kus homme ameeriklastega mängime ja edasi viis sõit linnast välja. Juba vahepeal üsna kruusaseks muutunud tee viis kasvuhoonete ja muude aialappide vahele ja kõigil tekkis küsimus, et kas meile pakutakse ööbimiseks mingit väikest külalistemaja või viiakse koguni peredesse laiali :). Nii hulluks siiski ei läinud, sest selgus, et keegi oli tulnud mõttele ehitada põldude ja mägede vahele korraliku hotellikompleksi – Tong Wei Spring Resort. Igati noobel hotell, kus näiteks söömas käime botaanikaaia taolises hoones, kus taimede vahele on tekitatud söögilauakesed.

Pärast sööki ja väikest unepausi tegime tutvust ka linna üsnagi värske spordihoonega. Pildi peal ja muidu ka päris korraliku spordisaali tegi ebamugavaks äärmiselt tolmune põrand ja ühe koha peal tilkus väljakule ja vett, seega tuli keset väljakut panna tool, et mängijad end lombis ei vigastaks. Samuti käisid usinad ettevalmistused homseks – kaks naist pahteldasid veel seinu ja pandi üles loosungeid ja muud. Kui põrand ära pesta ja loota, et homme vihma ei saja, siis võib see ligi 4500 istekohaga saal päris mängitav olla.

Homme peaks siia ka ameeriklased jõudma ja kahtlustada võib, et nemad saavad päris korraliku kultuurišoki osaliseks kui seda teed hotellini läbima peavad. Plaani järgi läheme siit ära ülehomme kui Lanzhoust lendame edasi Xi’Ani.

%%wppa%%
%%album=27%%