Kregor Hermet: korvpall tekitab minus hasarti!

Spordiperest pärit Kregor Hermet sõnab, et sport on eluviis – tähtis pole ala, millega tegeletakse, vaid peamine, et seda tehtaks kogu südamest!

Just kogu südamest mängib Hermet korvpalli ja seda juba esimesest trennist peale. “Korvpall koosneb nii paljudest erinevatest nüanssidest, see tekitab minus elevust ja hasarti,” räägib ääremängija, miks korvpall on temale see üks ja õige.

Võrkpall? Korvpall? Jalgpall?

“Teadlikult on korvpall minu ellu kuulunud alates esimesest klassist, mil Alar Varrak käis koolis flaiereid jagamas ning poisse trenni kutsumas,” meenutab Hermet muheledes, kuidas ta Audentese korvpalli trenni sattus. “Esimesed mälupildid on aga palju varasemast ajast, mil käisin saalis oma ema mänge vaatamas,” lisab 204 sentimeetrit pikk noormees, et pole peres ainus korvpallur.

Ääremängija sõnul ei ole ema korvpalluri taust teda oma otsustes aga kunagi mõjutanud. “Ühel hetkel valisin, kas võrkpall, korvpall või jalgpall,” meenutab ta. “Mu ema on korvpallur ja isa võrkpallur, kuid kumbki ei surunud oma ala peale, vaid on mind alati igas otsuses toetanud,” räägib ta. “Muidugi tunneb mu isa võrkpalli ringkonda läbi ja lõhki. Seal ikka naljatati, et ma võrkpalli üle läheks, kuid seda ei juhtunud,” naerab noormees.

Korvpallipisikuga nakatunud perekond

Hermeti tegemised korvpalliplatsil on meelitanud kogu perekonna saali mänge vaatama. “Perekond jälgib korvpalli igapäevaselt ja kui saali tulla ei õnnestu, siis alati jälgivad mänge teleka või veebi vahendusel,” räägib ta. Suure venna eeskujul käib korvpallitrennis ka Hermeti 11-aastane väikevend. “Ma usun küll, et ta on ala just minu järgi valinud,” muigab ääremängija. “Kuna ta on sünnist saati minu mängudel käinud, siis oli see tema jaoks loogiline käik. Tal ei tekkinud hetkekski küsimust, mis trenni minna,” räägib Hermet oma vennast.

Esimesed iidolid suure lombi tagant

Kui Hermetilt küsida, kas ta mäletab oma esimest fännisärki, lausub ta kõlava hääle: “Muidugi!” Ääremängija silmad lähevad rääkides särama. “Olin toona 8-aastane ning käisime perega Ameerikas sugulastel külas. Sealt saingi oma esimese fännisärgi, milleks oli Tracy McGrady Orlando Magicu mängusärk.” Noormees tõdeb, et jälgiski McGrady tegemisi suurelt tänu oma särgi olemasolule. “Kindlasti ei saa üle ja ümber aga ka Jordanist, kelle videoid sai alalõpmata vaadatud,” meenutab Hermet oma lapsepõlve iidoleid.

“Praegu üritan jälgida aga erinevaid mängijaid ning analüüsida nende parimaid omadusi,” räägib ta. “Esimesena tuleb meelde näiteks Šarūnas Jasikevičius. Mulle meeldis alati vaadata, kuidas üks mees sai mõttega mängus olla. Korvpallis tuleb peaga mõelda ja tema oli platsil kui korvpallialane professor!” arutleb Hermet ühe oma lemmiku tegude üle.

Sirgus täiskasvanuks ühe päevaga

Kohe pärast gümnaasiumi lõppu suundus Hermet pallima Hispaania tugevuselt teise liigasse, Forca Lleida ridadesse. Noormehe sõnul tegi kodust eemal oleks ning võõras kultuur temast hetkega täiskasvanu. “Ma ei kahetse sellest perioodist midagi, mitte ainult mängijana, aga ka inimesena kasvasin kohe tugevaks. Kohe pärast keskkooli otse välismaale minek tegi minust kiiresti täiskasvanu,” arutleb ta. “Kogemusena on Hispaanias veedetud aeg ühe elu etapina täiesti asendamatu. See avas minus korvpallurina uue tahu,” lisab noormees.

“Hispaania oli minu jaoks hea ja õpetlik aeg, aga mingil määral kadus korvpallurina ära minu isikupära,” arutleb noormees põhjust, miks otsustas tulla tagasi kodumaale. “Olin Priit Venega varasemalt kokku puutunud ja mulle meeldis mõte koostööst. Tartu tundus mulle kõige parem variant – noored mängijad ja hea treener,” räägib Hermet, et on oma otsusega igati rahul. “Siin Tartus proovin ennast üles leida, kes mina ise olen nii platsil kui ka platsilt eemal. Tahan kasvada inimesena,” ütleb ta.

Kregor Hermet:
Sünniaeg: 204 cm
Pikkus: 09.06.1997
Positsioon: Ääremängija

Senised meeskonnad:
2013 – 2016 Audentes/Noortekoondis
2014 – 2015 Kohila
2016 – 2018 Forca Lleida
2018 – Tartu Ülikool

Kregor Hermetit portreteeris Laura Kalam

Loe ka

Arnas Velicka: Minu religioon on korvpall!