Rauno Kuusemets: see töö on olnud unistuste täitumine
Eesti korvpalliportaal korvpall24.ee on Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna pingi juures märganud askeldamas ühte asjalikku meest ja portaali ajakirjanik Raivo Tammus uuris lähemalt, millega meie füsioterapeut Rauno Kuusemets täpsemalt tegeleb.
Tartu Ülikooli korvpallimeeskond on pärast noorenduskuuri Olybet Eesti-Läti korvpalliliigas hoidmas 6 võidu ja 7 kaotusega 9. kohta ja võitlemas jõuliselt play-off koha nimel. Liiga resultatiivseimate meeste hulgas on praeguse seisuga kolm Tartu mängijat. Näiteks Arnas Velicka viskab keskmiselt 20,7 punkti mängus, Julius Kazakauskas on toonud 16,2 ning Kregor Hermet 16,0 silma.
Et mehed terved püsiksid ja mänguks paremini valmis oleksid, on vaja kindlasti head füsioterapeuti. Tartu Ülikool on enda kõrgkoolist leidnud noore Rauno Kuusemetsa, kes töötab nüüd oma unistuste ametil. Korvpall24.ee uuris lähemalt, kuidas näevad mehe argi- ja mängupäevad välja, milliste vigastustega tuleb kokku puutuda ning mida selleks teha, et Tartu mängijad ühes tükis püsiksid.
Kus Sa oled füsioteraapiat õppinud ja kaua Tartu meeskonda aidanud?
Füsioteraapiat olen õppinud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ning hetkel õpin sama eriala Tartu Ülikooli magistrantuuris. Tervishoiu Kõrgkoolis lõpetasin sel kevadel bakalaureuseõpingud ning ei kahetse hetkekski, et valisin selle kooli ja eriala. Tartu Ülikooli korvpalliklubi olen aidanud septembri keskpaigast alates.
Milline on Sinu tavaline päevarutiin? Mängupäeval?
Hetkel on mu päevad väga sisutihedad ja käed-jalad tööd täis. Kuna praegu on ka õpingud käsil, siis tuleb sageli enamus päevast koolipingis veeta või iseseisvalt õppida. Õhtud on aga korvpalliklubi päralt ja naudin seda täiega. Neil hommikupoolikutel, kus mul kooli pole, saan samuti trennides kohal olla ja poistel pilku peal hoida. Mängupäevadel on esimeseks asjaks hommikune trenn, kus saan mängijad veel põhjalikult üle vaadata. Mängule lähen juba paar tundi varem kohale, et mängijate saabumiseks oleks juba enamus asju tehtud. Alati vaatan meditsiinikottide sisu üle, et seal kõik vajalik olemas oleks. Lisaks toon jääkastidega jää kohale, panen mängijatele joogivee valmis, segan spordijoogid kokku ja panen rätikud pingile. Mängijate saabudes hakkan hüppeliigeseid teipima, mida mõni mäng võib isegi 7-8 kokku olla. Viimane tähtis osa enne mängu on soojendus, kus minu osa on umbes 10 minutit. Kohtumise ajal pean iga hetk olema valmis esmaabi osutama ning pidevalt mängijaid aitama. Peale matši panen valmis jäävanni ning teen kiirelt selgeks, kas mõni mängija sai ka vigastada. Üldjoontes on kogu aeg tegemist ning igav ei hakka.
