Tartu Ülikool alistas kontrollmängus Valga-Valka

Kolmapäeva, 19. septembril kohtusid TÜ spordihoones Tartu esindusvõistkond ja Valga-Valka/Maks&Moorits. Loe, mida arvas mängust fännklubi liige don Andrez ehk Tartu Rock

Sai siis ka eile selle meie Tartu “Junior Achievement” programmi raames suvel kokku kutsutud ülikooli pallisõprade seltskonna rebaste ristimisel käidud. Ega tõttöelda polnud esimese hooga õrna aimugi, mis seal väidetavalt kinniste, kuid reaalselt lahtiste uste taga toimuma hakkab või kui hullult meie rebaseid retsima kukutakse. Oleme ju viimastel aastatel harjunud, et Valga on noorte vihaste lätlaste satsiks muutunud ja vaatamata aeg-ajalt Tartult saadud ülisuurtele kolakatele on nad Rockile läbi aegade samas ikka ja jälle ka paljudes mängudes üsna ebamugavaks vastaseks olnud. Kõik see tundus selle hooaja hakul, mil meie satsi keskmine vanus sisuliselt 20 pügalani kukkunud, isegi natukene hirmutav. Ja jänkisid pole ka just ülemäära tihti Valga koosseisus näinud, kuid nüüd oli neid seal ühtäkki lausa kaks! Kole lugu!

Paraku selgus kohe, kui satsid väljakule jooksid, et mitte ainult meie bande pole suvel totaalset muutumist läbi teinud, vaid sama on juhtunud ka Valgas. Ei tea, kas viga on uues Eesti-Läti ühisliigas või eestlaste üle vindi keeratud kaubarallide invasioonis, aga vihastest noortest lätlastest polnud Valgas enam halli haisugi ning hoopis vana Rocki-guru “Muhu Mürsk” Timo oli Pärnust soodsale õllele märksa lähemale kolinud ja sama oli teinud ka see aasta tunduvalt tummisema satsi kokku kloppinud Tallinna Kalevist üle jäänud Martin Jurtom, kes oli veel endaga pealinnast kaasa rebinud ka Tom Kaldre. Lisaks juba “põlised” valgakad Egert Haller ja kipsis käega Robert Peterson ning siis need eelpool mainitud kaks jänkit King & Montgomery, justkui advokaadibüroost või kinnisvarafirmast. Ja mis täiesti uskumatu – neile oli appi tulnud vaid üks õnnetu lätlane Guntis Sipolinš, kellest – pean tunnistama oma võhiklikkust – polnud ma enne eilset päeva mitte kunagi varem midagi kuulnud. Nii palju siis Eesti-Läti ühistiimist, millega me viimastel aastatel juba nii ära olime harjunud!

Kui mäng pihta hakkas, siis kadusid igasugu pinged ja muremõtted ära umbes esimese 5 minutiga, sest sai kohe selgeks, et meie vana hea tuttav Kazukas on selles mängus selgelt üleplatsimees, keda jagub absoluutselt igale poole ning meie uus noor leedukas Arnas Velička on tõepoolest talent, kes mängib juba 18-aastaselt enesekindlusega, mille poole tihtilugu püüdleb siin Maarjamaal veel nii mõnigi noor ja lootustandev 25-28 aastane talent 🙂 Nii et nende kahe Tartusse üliõpilaskorvpalli viljelema saamine on igatahes olnud midagi sellist, mida saab sellel suvel ka meeskonna asjaajajatest asjapulkade puhul plusspoolele kanda ja seda vaatamata üsna kidurale seisule nii mõneski muus valdkonnas.

Kuna meie noored mehed on kuuldavasti vaatamata klubi tabanud ikaldusele ja meeletutele rannailmadele suvi otsa usinalt trenni teinud, siis ei lasknud ka tulemus end kaua oodata, sest avapoolajal viljeleti korduvalt üsna head üleväljapressi ja samal ajal näitasid Valga mehed muidugi omalt poolt ka ülimat puukäelisust korvi alt ridamisi viskeid mööda ladudes. Nii oli vahe kärme kasvama – 12:5, 21:12 ja nõnda ta läks. Mõnele ajakirjanduslikule virtuoosile lausa üllatusena tulnud, kuigi mulle endale juba üsna vana uudisena, võis palliplatsil Tartu ridades tagasi näha ka Rain “Radža” Raadikut, kelle olemasolu iseenesest juba Tartule ka korvi all korraliku pikkuse-eelise andis. Küsite, kas õpilane Kiir ka Tartust eemal oldud aastatega kõvasti edasi arenenud on? Vastan: mitte eriti! Ikka võtab 12 korda agressiivsem ja peajagu lühem leedukas 2 korda rohkem lauapalle maha ja ikka paneb Radža layupe, kuigi oma pikkuse juures peaks raiuma ainult pealt ning ikka endiselt paneb vend ka vabaviskeid külma rahuga 15-25%-ga olenevalt tuule suunast ja õhuniiskusest 😀Ainus, milles pikk blond mees valge toss jalas ulmelise arengu on teinud, on buzzerite ladumine kolmesejoone tagant – nimelt neid pani ta eile lasua 100%-ga ehk tema buzzer maalis poolajaks tabloole Tartu 19-sangalise ülekaalu 43:24.

Ei tea, kas teisel poolajal tahtis Priit Vene niiöelda rohkem tasavägist mängu saada ja andis omadele käsu taganeda või lasid meie noormehed vastu tahtmist kaitses ohjad lõdvemaks, aga kolmanda veerandi lõpus ja eriti neljandal hakkas Valga ennast ka koguma ja viskeid tabama ning usinalt vahet vähendama. Kui viimasele 10-le minutile mindi vastu veel Tartu 17-punktilises eduseisus 61:44, siis sellele järgnenud mõõn viimase veerandi esimeses pooles lubas Valgal tulla veerandi keskpaigas lausa 3 punkti kaugusele ja kohati hakkas juba tunduma, et selle hooaja esimene vasikas hakkab ära aia taha astuma. Siis aga meenus peatreener Venele ilmselt eelmise aasta sügisene ikaldus, kus 10 mängu järjest muhku saadi ja ta otsustas igaks juhuks ikka selle ühe võidu koju ära tuua, sest mine tea, millal see järgmine alles tulla võib. Nii lükkas ta potentsiaalsel murdemomendil uuesti Kazakauskase ja Velička sisse ning nende meeste enesekindlus ja kvaliteet lubasid ikkagi selle Rocki ilmselt läbi aegade ühe kummastavamaks kujuneva hooaja avavaatuse siiski võrdlemisi muretult võidusadamasse tüürida. Mängu lõpus särasid tablool numbrid 78:71.

Rocki veduriteks kujunesid eeldatult leedulased: meie selle aasta uus kapten Julius Kazakauskas viskas 21 ja Žalgirisest laenule saadud noor talent Arnas Velička 20 silma. Lisaks kogus Kazukas 13 lauapalli, andis 3 korvisöötu ja tegi 3 vaheltlõiget ja Arnase arvele jäi heale punktiskoorile lisaks 4 lauda, 3 söötu ja 5 vaheltlõiget.

Omadest Tartu poistest tegi parima mängu Märt Rosenthal, kes pani kolmeseid 6st 3 ja vabakaid 4st 4 ning kogus 13 punkti. Lisaks noppis Märt 4 lauapalli, andis 5 korvisöötu ja tegi ühe vaheltlõike. Võrdselt 8 sanga peale jäid Robin Kivi ja oma buzzeriga õhtupooliku suurimad ovatsioonid ära teeninud Rain Raadik.

Kuidas ametlikul hooajal minema hakkab, seda ma ei tea ka pärast seda mängu öelda, aga igatahes esimesed silmad me saime ikkagi pähe ja polnudki nii hull, kui alguses karta võinuks. Muidugi, mis seal salata – Valga sellisel kujul polnud just ka teab mis vastane ja nädalavahetusel Pärnus peetaval miniturniiril on kindlasti vastupanuliikumine juba hoopis teisest puust!

3,4… kurat, üle aasta see nime ja logo muutmine ajab mind juba hulluks! 😂😈

No Comments

Comments are closed.