Rocking China – 2. päev

Et Hiina reis ka kodustele paremini näha oleks, siis alustame väikest järjejuttu, kus panen täiendatud TÜ/Rocki meeskonna tegemised päevade kaupa kirja. 

Päev 1, 27.-28.06.2013 – Tallinn, Helsingi, Shanghai

Väljasõit Tallinnast kulges probleemideta. Lennujaamas saime kokku ka Gerd Kanteriga, kes oli Tšehhi poole teel. Helsingi lennujaamas, Pekingi olümpiavõitja soovitused kaasas, läksime Shanghai lennule. Üheksatunnine lennusõit läks samuti probleemideta ja mängijad leidsid endale kõik enamvähem sobivad kohad ja ruumi jagus. Kurbasel vist tundus pisut kitsas ja paha olevat. Vaadatud sai Django ja Bucket List filmid ja veidi ka seriaale. Lennukitoit oli ikaldus nagu ikka ja Kurbase kommentaar, et huvitav, mis see hommikusöögi juures olev roheline löga oli, võttis selle söögi kokku.

Shanghais maandusime kohaliku aja järgi kell 7 hommikul. Meie jaoks tähendas see sisuliselt magamata ööd, sest lennukitooli paaritunnine tukkumine pole mingi asi. Lennujaamas tekkis kümneks minutiks küll see olukord, et siin-me-nüüd-siis-oleme-ja-mis-edasi-juhtub-ei-tea. Vastas meil kohe kedagi polnud ja väike ärevus sellest tekkis. Peagi jõudis aga sinise särgiga härra Lee koos meie grupisaatja Mamaga (nimest hoolimata meessoost) kohale ja viis meid kohe hamburgerikohta, kus kõigile burksi tegi. Kuna sel päeval sööki meile organiseeritud rohkem polnud, siis härra Lee andis igale ühele ka 150 kohalikku raha (ca 20 euri), et ostame lõuna ja õhtusöögi ise. Hea kaup, kuna toidukohas on praed kuskil 20-30 jüääni. Edasi läksime bussiga Shanghai kesklinna, kus tuiasime tunnikese jõe ääres ja väikese bussisõidu järel viidi nime poolest mingisse templisse aga sisuliselt turusarnasesse kohta. Palju tänavakaubitsejaid ja muud rahvast.

Juba lennujaamas ujus meie seltskonda 2.20 pikk Keith Closs. Ameeriklane, kes oma võistkonna esimesena oli juba paar päeva varem kohal ja kes kuni oma võistkonna saabumiseni meiega koos oli. Temaga mööda Shanghaid käia oli nagu tsirkuselooma saatja olla – kõige tagasihoidlikumad jäid lihtsalt ammulisui vaatama ja julgemad tulid katsusid ja tegid pilti. Keith on 37 aastane ja kunagi kolm aastat NBAs mänginud, aga sealt pahanduste pärast välja visatud härra. Jutt oli enamvähem asjalik ja et ta on Hiinas sarnasel turniiril korduvalt käinud, siis saime nii mõndagi targemaks. Poodide vahel ringi jalutades rääkis Gert, et tahaks kuskile maha istuda ning peagi tuligi üks kohalik, kes seda pealt oli kuulnud, käte vehkides, et tal on hea koht. Mees viiski meid mingisse neljanda korruse terrassibaari, kust avanes ilus vaade ja toodi ka külma jooki (mis hiljem poehindadega võrreldes oli hinna poolest ca kaheksa korda kallim) ja teed. Istusime Gert, Kant, Mel, Vaht, mina ja Keith ja arutasime maailma asju.

Pärastlõunal viidi meid igati viisakasse hotelli, kus suured toad ja kaubanduskeskused lähedal. Miinuseks küll lähedalasuv lennujaam ja pidevalt üle pea sõitvad lennukid. Meestel oli valik, kas teha väike uinak ja riskida sellega, et õhtul enam und ei tule või siis pidada õhtuni vastu. Tegin teise valiku ja koos Martiniga võtsime ette tiiru lähedalasuvates poodides ja sõime mingis bistroos. Nüüd tean, et kana on ji ja nuudlid mintiao. Õhtu möödus veel kohalikke kaubandusasutusi külastades ja magama sai kella üheksa paiku. Osad tugevamad läksid ka taksoga Shanghai kesklinna (ca pooletunnine sõit) ja jõudsid sealt tagasi vist südaöösel või nii.

Igatahes sai reisile kena algus.

Päev 2, 29.06.2013 – Tallinn, Helsingi, Shanghai

Hommikusöök kell 7 ja üsnagi mõistlik valik sööki. Elevust tekitas apelsinimahl, mida tavapäratult pakuti soojal kujul. Väljasõit rongijaama pidi olema küll kell 8, aga venis bussi ummikusse jäämise tõttu ligi tunnike hilisemaks. Meie grupisaatja Mama ja tema boss mister Han olid selle pärast küll pisut närvilised, aga me võtsime asja rahulikult – pealegi oli lobbys wifi ja enamik mehi oli telefoni või tahvliga netis.

Päratu suures Shanghai rongijaamas oli pisut ootamist ja kui üks hetk anti liikumiskäsk, siis olid Mel ja Vaht kuskile kadunud nagu ikka. Suurem segadus sai ära hoitud ja mehed kõik Mama ülelugemisel rongi peal. Vahepeal oli ka ameeriklaste võistkond ka meie tsirkusetuuriga liitunud ja edasi läksime nendega koos.

Rongiga ca 300 kiltsa tunnis sõites jõudsime Chozhousse, kus rongist maha tulemiseks oli ainult minut ja pärast õnnestunud operatsiooni ütles Mamaga ka paar kiidusõna taeva poole. Shozou tundub olevat osalt ehitamisjärgus linnake keset eikusagit. Teel rongijaamast hotelli poole oli palju ehitamisel olevaid maju ja teid. Viierealised teed viisid kuskile, aga eriti palju autosid seal polnud. Hotelli jõudes saime teada, et osaleme „three Sheng Yee King Garden Cup 2013“, mida iseloomustati kui Europa and American occupation basketball star tournament. Hotell on pisut vanem ja väsinum kui Shanghai oma, aga üldiselt okei.

Pärast lõunasööki ja väikest unepausi viidi meeskond koos ameeriklastega kohalikku erakooli võimlat avama. Püsti oli pandud korralik paraad laste, punalippude ja lilledega. Sõnavõttudele järgnes uue võimla avamine ja väike näidismäng, kus meie poolt Pilk ja Eichfuss pandi kokku kolme kohaliku mängijaga ja mängisid minimatši sarnaselt koostatud ameeriklaste võistkonnaga.

Õhtul tehti Chozhou värskes spordisaalis ka esimene visketreening. Korraliku soojenduse ja lahtivenituse järel saadi korve proovida kohalike kõvade ja sissemängimata pallidega. Spordihall olevat nii uus ja värske, et meie mäng ameeriklastega on esimene ametlik kohtumine selles saalis. Uue saali lõhna on tunda nii istmetel kui põrandal. Väga noobel igatahes.

Õhtul tekitas elevust veel ka varustuse jagamine kohalikult tootjalt nimega Peak. Joss sai näiteks vormi, millel suuruseks märgitud 10XL :). Aga varustusekomplekt oli märkimisväärne – kaks vormikomplekti, posu särke, dressid, seljakott, ketsid ja hulga väiksemat kraami (kõige olulisemad – sõrmekaitsed). Kollasele ja valgele vormile oli lisaks hiinakeelsetele sponsorikirjadele ka Rocki logo pandud:). Neli kastitäit varustust sai kõigile laiali jagatud ja nüüd on jälle pisut rohkem asju reisi jooksul kaasa vedada.

Õhtul andsid ka Tanel Sokk ja Reinar Hallik Skaibi vahendusel intervjuu ERR Spordile.

%%wppa%%
%%album=18%%

Kommentaarid