Rocking China – 14. päev

Ligi 1000 lennukilomeetrit, 400 bussikilomeetrit ja kokku 14 tundi reisimist oli lühidalt kokku võttes 14. reisipäeva sisu. Õhtu lõpuks jõuti väikelinna Fugusse.

14. päev – Tong Wei, Lanzhou, Xi’an, Yulin, Fugu

Täispika reisipäeva hommik algas väljasõiduga Tong Wei hotelli eest kell 7.10. Lanzhou lennujaama 200 kilomeetri kaugusel sõitsime koos ameeriklastega ja seetõttu jagunes osa seltskonda suurde bussi ja teine, lühemat kasvu, leidis omale koha väikeses ja küllaltki päevinäinud mikrobussis. Mõne tunni pärast jõuti lennujaama ja edasi läksid meeskondade teed erinevate graafikute järgi.

Paaritunnise ootamise järel lendasime edasi Xi’ani ja seal ootasime taas tunni-poolteist et edasi lennata Yulini. Lennureisid olid mõlemad alla tunni pikad ja kulgesid ilma suuremate raputuste ja vahejuhtumiteta. Yulini lennuvälja ees saime bussi astuda kell 18.15.

Bussisõit Yulinist Fugusse oli aga eelvaatus õhtustele segadustele. Kilomeetritelt ei olnud bussisõit teab mis pikk – kõigest ca 150 kilomeetrit. Ja pealegi oli tee uus, sile, neljarealine ja kuna tegemist oli tasase maaga, siis kulges enamjaolt ka sirgjooneliselt. Keegi oli aga sellisele unelmate teele kehtestanud bussidele kiirusepiirangu 80 km/h ja meie noor bussijuht hoidis sellest kramplikult kinni. Kohati jättis väikese varugi. Seega venis keskmise suurusega bussis küllaltki kitsastes tingimustes see reis üle kahe tunni pikkuseks.

Teotempos sõit päädis sellega, et kui tahtsime Fugu linna viivast kontrollpunktist sisse sõita (pärast seda kui bussijuht tasus kiirteemaksu 260 kohalikku raha ehk ca 31 eurot) , siis selgus, et bussid pärast kaheksat enam linna sisse ei saa. Meie jõudsime kohale aga 20.20 ja seega tekkis sellest pisiasjast palju segadust ja ootamist. Kohale aeti kontrollpunkti mehed, politseinikud ja muud asjapulgad. Olukord lõppes sellega, et sisenesime linna mingit tagateed pidi ja vilkuritega politseiauto sabas. Uhke karavan sõitis läbi linna ja nägime öötuledes Fugu linna nii esinduslikumat kui mitte-nii-väljapaistvat külge. Peatusime lõpuks pisut pärast kümmet uhke hotelli ees, mille fuajeesse oli jõudnud juba väike uudishimulike linnakodanike seltskond jõudnud koguneda.

Fugu on 200 000 elanikuga väikelinn, aga öötulede säras nägi üsna uhke välja. Läbi linna voolab Kollane jõgi ehk Huang He, mis on Hiina pikkuselt teine jõgi. Linna peamiseks trumbiks on söekaevandus ja õhtusel ajal võis liikluses näha lugematul hulgal veoautosid. Eks homme ole näha, milline see linn päevavalguses on. Hotell on igatahes vaat’ et uhkeim, kus me sellel reisil oleme olnud – suured toad, korralik õhtusöök ja iga nurga peal valgetes kinnastes härrad ja daamid tervitamas, juhatamas või Švejki kombel au andmas.

Homse mängu luureinfo on aga hoopis kummaline. Kella 11 trennis on meil võimalus näha, mismoodi näeb välja lageda taeva all asuv mänguväljak. Väidetavalt olla siin juba 15 aastat mingeid turniire korraldatud ja kunagi pole vihma tulnud. Taaskohtumine ameeriklastega algab kell 17.30 ja ootame juba kõik huviga, mismoodi see mäng siis täpselt välja näeb. Ei lõppe need Hiina imed ikka kuidagi…